Galerii: Stackelbergid | Hammerid | Mõis | mois.ee

Peahoone

Väravatorn

Stackelbergide vapp

Bengt Otto von Stackelberg

Ajalugu

13.07.2001 ostis MTÜ Sutlema Väravatorni Selts mõisa peahoone Tulundusühistult „Kohila Invest“.

09.05.1956 koostatakse akt nr 30 sõjaväeosa nr 69249 kasutuses olnud Sutlema abimajandi üleandmise-
vastuvõtmise kohta Kohila sovhoosile. Aluseks on ENSV Ministrite Nõukogu korraldus 10. maist 1956.a.
Üleantud varade bilansiline väärtus on 32 332.59 rbl. Abimajandist tuleb üle 18 lehma, 1 vasikas, 1 pull,
22 siga, 7 hobust.

15.03.1950 Sutlema kolhoosi asutamiskoosolek otsustab Hageri valla TSN Täitevkomitee kaudu esineda ENSV
Ministrite Nõukogule ettepanekuga, et Punalipulise Baltimere Laevastiku Arsenali Töölisvarustamise osakonna
kasutuses olev Sutlema A-122, A-145 maaüksus kogusuurusega 173,29 ha, sellest 28,72 ha põllumaad, võetaks
valdajalt ära ja liidetaks loodud Sutlema kolhoosiga.

1940 mõis natsionaliseeriti. Omanikud vahetusid kiiresti.

1924 - mõis läheb August Hammeri kasutusse, eksperimentaalse viinavabriku asemel rakendatakse tööle
meierei.

1923 asutati Põllutööministeeriumi nõusolekul riigistatud Sutlema mõisasse Sutlema asunduste piirituse
ja briketi vabrik, töömaaks piirituse ja turbabriketi valmistamine. Rentnikuks OÜ „Balmeka“, volinik A.Eerick.

24. novembril (7. detsembril) 1917 kuulutati rahva omandiks kõik era-, kroonu- ja kirikumõisad, eesmärgiga
muuta need kollektiivmajanditeks. Võõrandamisele kulus üle kahe miljoni hektari maad. Kuni Saksa
okupatsioonini suudeti konfiskeerida 75% mõisatest, 85% mõisatest kehtestati tööliskontroll.

31.05.1902 sõlmiti kinkeleping Eduard Otto Emil Karl Adam von Stackelbergile. Parun Nikolai, Karl-Otto
p Stackelberg kinkis Lümandu (väljaarvatud juba müüdud talumaatükid Jaani, Ristikivi, Uustalu ja Koido)
ja Sutlema (1681 tessatiini) oma vennapojale Eduard, Otto Ferdinand Wolteri p von Stackelbergile.
Tehingu väärtuseks oli 86 000 rubla.

10.12.1882 sõlmiti loovutusleping Nikolai von Stackelberg kasuks. Ernst Friedrich Eduard, Peter Gustavi p
von Stackelberg (+15.09.1885) loovutas juba oma eluajal Lümandu ja Sutlema mõisad oma vennapojale
Nikolai, Karl Otto p von Stackelbergile.

20.08.1846 sõlmiti pärandijagamise kokkulepe ja mõisaomanikuks sai Ernst Friedrich Eduard von Stackelberg.

11.07.1792 sõlmiti ostuleping, millega mõisa sai Bengt Otto von Stackelberg. Lastetu oberst Bengt Otto,
Karl Georgi p von Stackelberg (+25.01.1845) jättis Lümandu ja Sutlema mõisad oma venna Peter Gustavi
poegadele. Kokkuleppel sai Lümandu ja Sutlema mõisad Eduard von Stackelberg. Hind 24 000 hõberubla.

23.02.1761 müüs Adolf von Stackelberg mõisa riiginõunik Karl Georg, Karl Wilhelmi p von Stackelbergile,
kes omakorda loovutas mõisa oma pojale Otto von Stackelbergile.

20.03.1758 sõlmiti pärandijagamise kokkulepe, mõisaomanikuks sai Heinrich Johann Baer von Hutthorn.
Gertrud Dorothea, Jürgeni t Baer von Hutthorn (sünd von Wrangell) loovutas Sutlema oma kasupojale,
õuenõunik Heinrich Johann Baer von Hutthornile. Tema käest läks mõis üle Adolf von Stackelbergile.

09.03.1752 sõlmiti pärandijagamise kokkulepe, mille alusel läks mõis Gertrud Dorothea Baer von Hutthornile.

1726 a läks mõis üle Christoph Reinhold Woldeckile, tema tütre Anna Magdalena kaudu tema abikaasale
Heinrich, Andrease p Baer von Hutthornile (omanik 1733, +1751). Tema pärandusejagamise lepinguga sai
Sutlema eluaegseks kasutamiseks tema lesk, teine abikaasa Gertrud Dorothea, Jürgeni t (sünd von Wrangell).
Samal ajal andis ta üle oma abikaasa lastele esimesest abielust Kadrina kihelkonnas asuvad Lasila
ja Vohnja mõisad koos ostetud külaga Karrunga.

20.02.1723 sõlmiti päranduse jagamise leping, millega said mõisa Wolmar Jürgen Stackelberg ja Claus
Reinhold Stackelberg.

01.11.1691 sai mõisa ostulepingu alusel Clas Reinhold von  Stackelberg. Georg (Jürgen) Stackelbergi (+1687)
pojad jagasid valduse nii, et kapten Clas Reinhold Stackelberg sai Sutlema ja sellest iseseisvaks mõisaks
eraldatud Mäeküla läks Wolmar Georg Stackelbergile. Sutlema juurde (vana Hoflage) tuli Hageri külast
10 talu, Poicknast 3 talu ja 2 1/2 tühja adramaad. Haispa külast 10 talu ja 2 talu Trelle veski juurest.

21.03.1691 Pärandijagamine Georg Stackelbergi lese Barbara, Reinhold Johanni t Stackelbergi (sünd Uexküll-
Güldenband) ja poegade vahel jäi alla kirjutamata. Oberstleitnant Wolmar Jürgen ja maakohtunik Claus Reinhold Stackelberg said Sutlema mõisa.

14.03.1672 sai mõisa endale läbi loovutamise Jürgen (Georg) Stackelberg.

15.06.1657 sai ostukirja alusel omanikuks Reinhold von Mecks, kes müüs 1672. a mõisa Georg (Jürgen),
Wolmari p von Stackelbegile. Hind 8 000 riigitaalrit + üks hõbedane kann kaaluga 100 loodi.

1641. a oli omanikuks Christoph, Roberti p von Woldeck (+1648), kelle lesk Elisabeth von Tiesenhausen loovutas
väimehele Reinhold Mecksile, selle vastu protestisid teised väimehed Georg Bernhard von Howen ja Jacob Gentschein.

24.01.1621 oli mõisa omanikuks Hermann Nieroth.

1496. a kuulus mõis Maydellidele. Johann, Tönnise p Maydelli pärijanna, tütar Dorothea abiellus Hermann
(Hellmer) von Anrepiga. Mõis oli panditud Johann Mecksile, Anrepile oli vaid "Erbnahme" jäänud. Hermann
Nierothi käes oli juba pandis Sutlema küla Wosell, mille ta andis nüüd Erbnahme eest Anrepile. Nieroth müüs
küla maanõunik Bernhard Scharenbergile, Nieroth sai mõisa ja Anrep 1 000 riigitaalrit.

1425 – esmateated Sutlema mõisast.